Kasvuhooned ja vertikaalne mullata kasvatamine

Muldadeta kolonnide kasvatamine on minu riigi kasvuhoonegaaside tööstuse jaoks oluline samm kõrgtehnoloogia suunas liikumiseks. Käesolevas artiklis tutvustab toimetaja mõningaid kasvuhoonetes veergude mullata kasvatamise põhipunkte.

(1) Seadmed ja materjalid

Kasvuhoones kasutatakse kuumtsingitud terastoru, mis ei vaja kolonni tuge, ja interjöör on lai, mis on mugav hilisemate seadmete ja erinevate tööde jaoks. Toitainete lahuse bassein on kasvuhoone ühes otsas, maapinnast allpool, pikkusega 3 meetrit ja laiusega 1,2 meetrit. Toitainete lahuse bassein sügavusega 1,6 meetrit. Struktuur on valmistatud tellistest ja mudast, sisemine sein ja põhi silutakse ning vedelik ei leki väljapoole. Kultuurisamba välimine pakend on valmistatud plastikust kootud riidest, rullitud 15 cm läbimõõduga ja 1,7 meetri pikkusega tünnikujuliseks ning õmmeldud kokku, ülemine ava on avatud ja alumine ava on suletud. Muude seadmete hulka kuuluvad väikesed tsirkuleerivad pumbad, filtrid, umbes 5 cm läbimõõduga veetorustikud, veekapillaarid, möödasõidud, tilguti dušid, kultuurisamba rauarõngad, torupistikud, raudjuhtmed jne.

(2) Paigaldusveerg

Kasvuhoones ehitatakse põhja-lõuna suunas tellistest 4,8 meetri pikkune, 0,5 meetri laiune ja 12 cm sügavune kultuuripaak. Soonte vahele jääb 0,5 meetri laiune töökanal. Kultuuripaagi lõunaosa ehitati tellistest, et moodustada 0,5 meetri laiune tagaveekraav, ning iga kultuuripaagi põhjas ja neljas seinas oli plastkile, et vältida toitainete lahuse lekkimist, ja seejärel puistati 4 cm paksune ceramsite. Kasutage 1,95 meetri kõrgust raudvarrast, et läbida plastikust kootud lapiga ümbritsetud tünni põhja, et need kaks omavahel ühendada. Täitke trummel orgaanilise substraadiga piki ülemist suud ja peatuge ülaosas. Seejärel lisage ülemisele avale ümmargune rõngas ja õmble see koos plastikust kootud kangaga. Kultuurisamba tugiraami raudvarras on üle 20 cm kõrgem kui kultuurisamba tünn ja tilguti duši paigaldamiseks kasutatakse rauast varda ülaosa. Sel viisil moodustub täielik viljeluskolonn.

(3) Kokkupanek ja kinnitamine

Kokkupandud kultuurikolonnid paigutatakse kultuuripaaki. Igas kultuuripaagis on korraldatud kaks veergu ja rea moodustavad 6 veergu. Iga veergude rida on ühendatud paksude raudjuhtmetega põhja-lõuna suunas. Et vältida kukkumist. Kultuuripaagi kahe veerurea vaheline kaugus on 0,75 cm ja kahe veerurea vaheline kaugus kultuurimahutite vahel on 1 meeter.

(4) Toitainete lahuse manustamissüsteemi ühendamine

Ühendage toitainete lahuse kohaletoimetamise süsteem järgmises järjekorras: vedeliku ladustamise paagis ringlev pump-filter-peamine torujuhe-mööda-kapillaaride-tilguti pea-viljeluskolletee-viljelemispaak-tagasi kraavi-vedeliku mahuti. Toitainete lahuse kohaletoimetamise süsteemi peamine torujuhe on seatud kasvuhoone põhjaseina ülemisse otsa, kapillaartoru ja tilgutipea riputatakse kultuurisamba ülaosas ning iga kapillaartoru ots blokeeritakse torupistikuga.

(5) Toitainete lahuse valmistamine

Lehtköögiviljade lahuse suhe (1 tonn vett): 236 grammi kaltsiumnitraati, 404 grammi kaaliumnitraati, 57 grammi ammooniumdihüdrogeenfosfaati, 123 grammi magneesiumsulfaati, 16 grammi raudkelaati, 1,2 grammi boorhapet, 0,72 grammi, väävelhapet Tsink 0,09g, vasksulfaati 0,04g, naatriummolübdaati 0,013g, EÜ väärtust 0,85-1,3. (viide)

(6) Põllukultuuride istutamine

Lihtne mullata kolmemõõtmeline kultuur sobib tavaliselt lühemate lehtköögiviljade, näiteks salati, rapsiseemne, selleri jms kasvatamiseks. Enne põllukultuuride istutamist lööge viljelussambale augud ja lööge 40 auku ühtlaselt kolonnile kõrgusega 1,7 meetrit. Toitainete lahuse transpordisüsteemi kaudu juhitakse vesi kultuurisambasse, nii et veeru maatriks jõuab niiskesse olekusse. Kasvuhoones kasvatatavad köögiviljataimed istutatakse viljelusaukudesse.

Kas see on kasvuhoonete ehitamine ja valik või mullata kasvatamise tehnoloogia rakendamine, tuleb iga samm teha ettevaatlikult, et saavutada kasvuhoone istutamise suur põhjus.